Õhtu Narva-Jõesuu mererannal. Tõnu Meltsase foto.

Suur tänu rahastajaile,autoreile ja kõigile, kes sel aastal „Meremehe” ilmumisele kaasa aitasid

Peatoimetaja Märt Kullo lühiülevaade „Meremehe" eluloost. Algusest kuni käesoleva numbrini, mis loodetavasti pole viimane.

Konverentsilt „90 aastat mereharidust Tallinnas".
23. oktoobril Eesti Mereakadeemias peetud konverentsil esines Eesti Mereakadeemia laevandusteaduskonna navigatsiooni õppetooli õppejõud Arvi NORDMANN ettekandega, millel konverentsi nimi. Mereharidus Tallinnas algas 1919. aastal ühe navigatsiooniklassina asutatud Tallinna Merekoolist. Areng tipneb seni praeguse Eesti Mereakadeemiaga.
Akadeemik, TTÜ Mehaanikainstituudi rannikutehnika professor, TTÜ Küberneetika Instituudi lainetuse dünaamika labori juhataja, juhtivteadur Tarmo SOOMERE kõneles konverentsil teemal Eesti ja Läänemere regiooni mereteadus eile, täna ja homme.

Tallinna Merekool meremuuseumi vitriinis. Välja on pandud kooli erinevatest ajajärkudest pärit mitmesuguseid materjale.

Eesti Mereakadeemia  täiendõppe osakonna kursused  2010. a esimesel poolaastal.

Traditsiooniliselt ilmub aasta viimases numbris Vello Mässi mõtisklus.
Aastalõpumõtisklus vastuseta küsimustest lõpeb veendumusega: Elu on näidanud, et pühendunud eestvedajata, kes eesmärgi nimel isiklikud, ärilised või erakondlikud huvid tagaplaanile jätab, riiklikul tasemel asju ei sünni.

Parimad purjesportlased said lisaks aasta aunimetusele ka kaunid karikad.
Piltidel Elise ja Marjaliisa Umb, Jüri Käo ja Vaiko Vooremaa.

„Lembitule” vaja maja ehitada. Eesti Meremuuseum on astunud tõhusaid samme, et riigile tagasivõidetud Lennusadam rahva armastatud paigaks muutuks. Vesilennukite angaaridesse kujundatava ekspositsiooni tähtsaimaks osaks saab allveelaev „Lembit“. Millised on edaspidised kavad, sellest kirjutab Madli Vitismann.

Madli Vitismann käis näitusel, millega Rahvusraamatukogu mälestas „Estoniat“ ja ütleb: Näitus oli armastusega koostatud. Lisatud fotol Kersti Berendsen-Koržets, Janne Andresoo ja Anneli Kuiv.

Meresõit on vajalik. 24. septembril toimunud V rahvusvahelisel merenduskonverentsil „Navigare necesse est“ …ei õnnestunud paraku meresõidu vajalikkust poliitikuile veel selgitada, ent mõnd jää murdumise märki võis siiski näha, nendib Madli Vitismann lühikeses pealevaates. Kõigist esinejaist näopildike ja lause või kahega tema jutu kokkuvõte.

Tallinna Tehnikaülikooli magister Taavi Tiiveli järgnema jääv artikkel põhineb 1909. aastal tema kaitstud magistritööl Laeva lipuga seonduv rahvusvaheline konkurents. 1. osa vahepealkirju: Laeva lipu ajaloost, Lipu olemasolu vajalikkus ning jurisdiktsioon, Laeva registreerimine, Tõeline side laeva ja lipuriigi vahel, Mugavuslipp.

Vaid iseenda mõtteid ja seisukohti avaldab mereväeleitnant Ott Laanemets artiklis Mereväe küsimusi – mereseire. Eestil on vaja üht ametkonda ja üht laevastikku, mis mereseiret teostab. See laevastik peab koosnema mitmeotstarbelistest patrullalustest, mis suudaksid täita nii otsese riigikaitse kui ka merepääste, merepiiri valvamise, mereseire, seaduste jõustamise ja miks mitte ka miinitõrje ülesandeid.

Noor ajaloouurija Arto Oll esitab kokkuvõtliku ülevaate Mereväe dessandid Vabadussõjas. 23. 12. 1918 – 18. 1. 1919. Viited rohketele usaldusväärsetele allikatele äratavad omakorda usaldust ja artikkel oleks väga heaks lisanduseks õpikumaterjalile. Artikli lõpp.

Jüri Vendla. Unustatud põgenemisreisid. Eesti rahva kannatusterohkes ajaloos on üks merendust puudutav lõik, mis on senini olnud kui just mitte päris unustatud, siis kindlasti tahaplaanile langenud. Jutt käib eestlaste ja teiste baltlaste nn „järelpõgenemisest” pärast Teist maailmasõda Rootsist üle Atlandi erinevatesse riikidesse väikeste, vanade ning viletsate kala- ja purjelaevadega ning veidi hiljem ka mõnevõrra suuremate aurikutega. 2. osa.

Laiast maailmast. „Svensk Sjöfarts Tidning” teatab. Uudiseid on tõesti huvitavaid.

Sügisest, kurgedest ja isamaa-armastusest (Allveelaeva „Kalev” komandör Verner Puurand (1904–1983) – 105) kirjutab Peeter Järvelaid, seostades pealkirjas öeldu sulgudes öelduga.

Eesti tuletornidega postmarkide sarja autor Roman Matkiewicz on kirja pannud loo Hara tuletornist. Põhjus lihtne – tema kujundatud mark Hara tuletornist ilmus äsja.

Peedu Sammalsoo jätkab suurseeriat Unarusse jäänud nimed: Seekord kirjutab ta Kaptenmajor Karl Sterni elukäigu lõpust 2. osas.

Saatuse heidikud või merede isandad. 28. Rein Albri järjejutt. Kuivõrd õrnõhuke oli vahe mereröövi ja tavalise meresõidu vahel, näitab ühe andeka inglise meremehe elukäik. John Davist tuntakse eelkõige maadeavastajana.

Piirivalvekroonikat. Mootorpaate läks merel rikki. Vaja meelde tuletada: Enne merele või järvele minekut veendu aluse ja navigatsiooniseadmete heas tehnilises seisundis!

Jaak Sammeti talletatud lood. Neeme randlase Evald Otsa meenutusi 1990. a Rootsis oma paguluseelsest elukäigust.

Lembit Pukk meenutab. Autor teenis NSV Liidu mereväes sundaega oktoobrist 1953 kuni novembrini 1957. 3. Kaks madrust = hobune.

Madli Vitismann: „Uno Lauri hiljuti ilmunud mälestusteraamat „Tuulepealne meri" on aruanne sellest, mida Tallinna Merekooli sõjajärgse I lennu lõpetanud Kaug-Idas tegid, kus ja kuidas sõitsid ning milline oli tollane laevaelu." Raamatu esitlusel tehtud fotodel Ülo Tuulik ja Uno Laur.

„Arctic Sea” polnud piraadilaev. Madli Vitismann on „Arctic Sea"ga toimunut uurinud niivõrd kui see võimalik on olnud ning pole näha põhjust, miks peaks tema kirjapandus kahtlema.

15. oktoobril oli kapten Karl-Osvald Leemeti 100. sünniaastapäev. Kes käisid seda tähistamas, need pani kirja Märt Kullo.

„Admirali“ uuestisünni 20. aastapäev. Napi ruumi piires räägib „Admiralist" Madli Vitismann.

Naljad Mäku meelest. Üks neist:
– Kes on USAs intelligentsed inimesed?
– Ma arvan, et välismaa meremehed...

Palju õnne! 80
Eesti Mereakadeemia pressiesindaja, Kuku raadio igalaupäevase „Meretunni” teenekas tegija, Eesti vanim tegevajakirjanik Hubert Veldermann.

Palju õnne! 75
Austatud Vladimir Koppelmann! Tervist ja jõudu mereajaloo kursil püsimiseks!

Margialbum.  Eesti margil Hara tuletorn. Saksamaa LV margi teemast Verhütet die Verschmutzung des Meeres – Vältige merereostust! arendab Tarmu Küll jutu Läänemerre paigaldatava mere-gaasijuhtme võimalike halbade tagajärgedeni.