Nr.4, 2010

 

Osake "Kajsamoorist". Herkki Haldre foto..

 

 

„Meremõrd siin fotodel on minu selle aasta lemmik. Täiesti uskumatu, et midagi sellist tänapäeval veel alles on!”, ütleb Rannarahva Muuseumi peavarahoidja Külli Jaakon.

 

 

Peatoimetaja Märt Kullo selgitab „Meremehe" püstivust, sest paljud pole sellest aru saanud.

 

 

Eesti Mereakadeemia uueks rektoriks valiti Heiki Lindpere, kellel on mõndagi öelda „Meremehe" lugejaile.

 

 

Uusi nõudeid tutvustab Eesti Mereakadeemia meretranspordi juhtimise õppetooli juhataja kt Aivo Lind sarjas, milles vaadeldakse meretranspordi kommerts- ja õigustegevuse olulisimaid valdkondi ning selles tegevuses kasutatavaid kommerts- ja õigusdokumente.

 

 

Eesti Loots – 10. On, mille üle pidupäeval rõõmustada, ütleb Madli Vitismann.

 

 

Fiskerstrand BLRT omandab... Norra aktsiaseltsi Multi Maritime, mis on vaieldamatuks liidriks praamide, külmutuslaevade ja jäämurdjate projekteerimises, teatab BLRT Grupp.

 

 

Kuku Meretund laupäeva hommikuti kell 8. Saatejuht Hubert Veldermann.

 

 

Laiast maailmast. „Svensk Sjöfarts Tidning” teatab. Eriteemana Rootsi laevade väljalipustumine.

 

 

Ilja Balitski võtab vaadelda Eesti Merekaubaveoliinide tulevikuväljavaated. Küsib lõpuks: Miks me ei hakka Eesti meretranspordi eeliseid täiel määral juba homme kasutama?

 

 

Tallinna Tehnikaülikooli magistri Taavi Tiiveli järgnev artikkel põhineb 2009. aastal tema kaitstud ja Heiki Lindpere juhendatud magistritööl Laeva lipuga seonduv rahvusvaheline konkurents. Lõpuosas Läänemeremaade reisilaevandustoetuste võrdlus. Lisa: kasutatud eestikeelse kirjanduse ja normatiivaktide loetelu.

 

 

Madli Vitismanni lühiartiklis: Peterburi–Stockholmi liin tulekul. St. Peter Line alustab liiniga aprillis. „Princess Anastasia" peatub nädalalõppudel ka Tallinnas.

 

Euroopa Loodusteaduste Akadeemia Leibnizi medal anti Eesti Mereakadeemia hüdrometeoroloogia õppejõule akadeemik Anto Raukasele.

 

 

20. mai konverentsi materjalid trükitud, teatab Ain Eidast Eesti Mereakadeemiast. Eesti Mereakadeemia korraldusel toimus 20. mail 2010 Euroopa merepäeva raames teaduslik-praktiline konverents „Tallinna linna, sadamate ja sadamaalade harmoonilisest arengust“. Ettekannete ja deponeeritud artiklite täistekstidega on võimalik tutvuda Eesti Mereakadeemia Toimetiste spetsiaalnumbris nr 10.

 

 

EMA täiendõppe kursused 2010. a teisel poolaastal.

 

 

Mereakadeemia ja mereriigi kompetentsikeskus. Autor Peeter Järvelaid:

Selge, et meie riik asub mere ääres ja siin on olemas merenduslik kompetents, traditsioon, mille eest on vaja meil hoolt kanda, sest ka teatud ajalooliselt meile oluliste valdkondade käigus hoidmine vajab igalt põlvkonnalt pingutust. EMA halduslik mudel ei vasta merendusega seotud asutuste ootustele ega sellele, mida tegelikult tahaks näha Eesti riik. Mereakadeemia tuleb ümber formeerida halduslikult suuremaid võimalusi andvaks struktuuriks.

 

 

BRISK tugevdab reostustõrje koostöövõrgustikku. Läänemeremaad seisavad silmitsi Venemaa järjest kasvava naftaekspordiga Läände ning võimalusega, et ühel päeval paratamatult juhtuda võiva tankeriõnnetuse korral ei jätku Läänemeremaadel jõudu tekkinud reostust tõrjuda. Et iga riigi võimalused paremini kokku lugeda ja puuduvaist võimalustest teada anda, selleks käivitati mullu programm BRISK. Nii alustab artiklit Madli Vitismann.

 

 

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž teavitab, et 50 m pikkune väikelaevade mudelkatsebassein tahetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel ehitada lähiaastail Kuressaarde. Kipub 50 miljonit krooni maksma.

 

 

VI Rahvusvaheliselt Merenduskonverentsilt. Pärituult oodates. Äramärkimist väärib IRLi esindaja Kalev Vapperi seisukoht: „Kui poliitikas oleks rohkem meremehi, tuleks ka meresõbralikumaid otsuseid. Mere jaoks tuleb erakonnaülest koostööd teha.” Lühiülevaate tegi Madli Vitismann.

 

 

Aastalõpumõtisklus merepimedusest. Vello Mäss kirjutab, et lausa masendab inimeste (täiskasvanute) võhiklikkus lihtsaimaiski mereasjades. Mast on mõnel post, tuukriülikond batüskaaf jms. Eestlaste merest võõrutamise kurb tagajärg.

 

Raamatuveerud. Oli näitus, nüüd on ka raamat „Lippude lehvides mere põhja" Vello Mässi suurepärase sisu ja Roman Matkiewiczi võrratu kujundusega; Madli Vitismann tutvustab Mati Iila koostatut raamatut „Tallinna Merekool. XX lend" pealkirja Võimas lend paksus raamatus all ja küsib „kiuslikult": kus on ülejäänud lendude raamatud?; Uno Laur kirjutab Jüri Vendla raamatust „Unustatud merereisid". Autor on eestlaste unustatud põgenemisreisid tänuväärselt muutnud unustamatuiks.

 

 

Muuseumid. Rannarahva Muuseum tõi auhinnatud „Võrgu ilu" Eesti Meremuuseumi; Riina Aasma kirjutab, kuidas Rannarahva Muuseum pürgib rannarahva elulaadikeskuseks. Kaks Andres Eero fotot Eesti Meremuuseumi välisnäituselt Peterburis ja Kroonlinnas „Militaarsest objektist modernse meremuuseumini".

 

 

Enn Kreem esineb kahe tekstiga. Eestikeelsest polaarkirjandusest saab hea ülevaate vaat et „Kalevipojast" alates. Kes millal millest mida kirjutasid? – täitsa kasulik noorematel huvilistel teada, vanematel meelde tuletada. Ja Teaduste Akadeemia Lõunamandril teavitab lühidalt, kuidas 45 aastat tagasi eestlased lõunamaiseimal maal teotsema pääsesid ja pea katkematult seal senini tegutsevad.

 

 

Sheridan Elaine Claude Ameerika Ühendriikides kirjutas eesti naise mälestuste põhjal raamatu „Pikk tee koju", mille inglise keelest eesti keelde tõlkis Jüri Kolk ilma mõtteta seda avaldada. „Meremees” ent avaldab teose lühendatuna. Saatus viis nimitegelase „Moerole", mis põhja lasti, ning kirjeldab eluga pääsenu edasist elukäiku olukorras ja tingimustes, millest palju pole räägitud-kirjutatud. See naine oli Birgitta Barker, varem Kask, neiuna Põldemaa. 1. osa.

 

 

Peedu Sammalsoo jätkab suurseeriat Unarusse jäänud nimed: 105 aastat tagasi sündis Johan Ludri, kes jõudis kõrgele... N Liidus.

 

 

Sarjas Admiral on seekord viitseadmiral Vassili Nikolajevitš Fersen see, kelle lühieluloo esitab Jüri Kotšinev.

 

 

Roman Matkiewicz vaatleb meremuuseumi kunstniku pilguga vesilennukite ajalugu, mis Eestigagi seotud. Artikli Vaade merele ja taevasse lõpetab 3. osa. Selle järel on aga kohe artikkel Mitmeti esimene tutvustamaks poolakast Vene lendurit Jan Nagórskit. Ta lendas vesilennukeil ja oli polaarlendur.

1916. aasta 17. septembril tõusis ta õhku Kihelkonna lennubaasist ja vesilennuki M-9 roolis tegi Saaremaa kohal kõrgpilotaañi figuuri – surmasõlme. See oli esimene vesilennukiga sooritatud surmasõlm maailmas.

 

 

Eesti Jahtklubide Liit nimetas Aasta Purjetajad. Viimased aastad muutusteta: parimad ikka Deniss Karpak ja õed Umbid.

 

 

Veeteede Amet teatab: Tankeri „Pacific Empire” madalikule sõidu
põhjustasid inimlikud eksimused. IMO auditeeris Eestit. Selgus Ruhnu uue laeva ehitaja.

 

 

Kaug-Idast kaugemale ei saadetud. Oma lühieluloo on kirja pannud kapten Peeter-Mihkel Koppel.

 

 

Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi (EALS) asutajaliige Herkki Haldre räägib EALSi tegemistest alates algusest 2002. a kuni praeguseni.

 

 

Saatuse heidikud või merede isandad. 32. Rein Albri järjejutt. Kuulus naispiraat, iirlanna Grace O'Malley.

 

 

Vabavahi pajatused. Pootsman ja ta tütre hamster. Pajataja Rein Albri.

 

 

Naljad Mäku meelest. Üks neist:
Lapsesuust: Kalapulgad on oma ujumise ammu ära ujunud.

 

 

Liitsiht või siht? Olgu lihtsalt siht, esitab arutelu kokkuvõtte Pärtel Keskküla Veeteede Ametist.

Kuidas Kalalaevadele otsiti paremaid nimetusi ja milliste tulemusteni jõuti, sellest Madli Vitismann.

 

 

Palju õnne! 80

Laevaehitusinsener, tehnikakandidaat, majandusdoktor, „Meremehe” autoreid
Heino Levald.

 

 

Palju õnne! 70

Eesti Meremuuseumi teadur, allveearheoloog, „Meremehe” autor, kapten

Vello Mäss.

 

 

Külastage meremuuseumi! Lugege „Kiikrit" ja „Paati"! Ja tellige „Meremees"! Aastatellimus 2011. aastaks veel 2010. aastal tellides on 110 krooni = 7.03 eurot, 2011. aastal tellides 7 eurot = 109.53 krooni. Üksiknumbri hind tõuseb: 2.30 eurot = 35.99 krooni.

 

 

11.-13. märtsini 2011 toimub taas Mere- ja vaba aja mess. Kohtume messil!

 

 

Margialbum. „Lennuk" pandi margil' nimeks. Tarmu Küll esimesest margist sarjas „Eesti Kunstimuuseumi kullafondist”. Kohe mereline teema.

 

 

Eesti mereala piiril uurivat Vene laeva pildistas Vello Mäss.